Täna on taas kord kätte jõudnud sekretäride päev ja kõigil on hea võimalus õnnitleda sekretäre! Sekretärid on igati oma päeva ja õnnitlusi väärt, sest nemad seisavad ju kogu aeg nn “tulejoonel”, peavad hakkama saama inimestega nii ettevõtte sees kui ka väljastpoolt tulijatega, peavad olema kogu aeg tasemel ja esinduslikud. Ikkagi nagu ettevõtte “visiitkaart”.

Sekretäride päeva saamisloost on siin juba kirjutatud, seega pikemalt ei hakka sellest kirjutama.

Palju õnne kõikidele sekretäridele, nautige oma päeva ning kaunist kevadilma!

Hiljutises postituses sai ära märgitud, et järjest enam naisterahvaid alustab ettevõtlusega. Sellest tingituna tegi ka ekursus.ee väikestviisi statistikat ning tulemuseks saadi, et jaanuaris alustas meil ärikursusega 53 uut õpilast, kellest vaid 6 olid meesterahvad. Seega naisterahvaid alustas tervelt 89% ! Ei oskagi ütelda, millest selline arvuline ülekaal tuleb, kuid kindlasti näitab see seda, et naisterahvaste aktiivsus ettevõtluses on suurenenud. Ja see on väga hea, sest suheldes oma õpilasega on selgelt hoomatav ka kasu, mida naised ettevõtlusvaldkonnale pakuvad – naistel on hoopis teistmoodi äriideed, mis tähendab seda, et ärimaastikul hakatakse pakkuma ka teistsuguseid tooteid ja teenuseid kui siiani.

Edu ja jaksu kõigile ettevõtlikele naisterahvastele!

Kui rääkida edukast ärist, siis maailma mõistes tulevad silme ette Coca Cola, Apple, Microsoft jne. Kui rääkida edukast ärist Eesti mõistes, siis mõeldakse sellistest firmadest nagu Tere AS, Pere AS, Estonian Air jne. Tihtipeale aga aetakse meil segamini tuntud ettevõtted ja edukad ettevõtted. Näiteks Estonian Air on vaieldamatult üks tuntumaid ettevõtteid, kuid samas on nad tõenäoliselt juba vähemalt 10 aastat järjest olnud pidevalt kahjumis, kuid kuna Eesti riik omab selles ettevõttes osalust, siis loomulikult ettevõte pankrotti ei lähe ja võlad maksab riik kinni (maksumaksja rahast loomulikult).

Niisamuti on ka Oliver Kruuda ja Rein Kilgiga seotud ettevõtted avalikkusele tuntud, kuid tegelikult on need suurtes võlgades, nagu selgub Äripäevast ja E24-st. Klassikalist ärimudelit silmas pidades ei saa kindlasti nii suurtes võlgades olevaid ettevõtteid pidada edukateks. Seega võib nende ettevõtete puhul järeldada, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab.

Siin postituses lisatud pilt on illustreeriv näide sellest, milline peaks olema edukas äri. Ehk siis vähem välist sära ja rohkem sisu ning positiivset tulemust!

Kui töötaja läheb puhkusele, siis peab tööandja töötajale maksma puhkusetasu. Tööandja võib maksta töötajale puhkusetasu rohkem, kui kord ette näeb, kuid mitte mingil juhul vähem. Alates 1. juulist 2009.a. kehtima hakanud Töölepingu seaduse ja määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ järgi arvestatakse puhkusetasu 6 eelmise kuu keskmise kalendripäeva tasu alusel.
Puhkusetasu peab maksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti. Küll on kõige hilisem puhkusetasu välja maksmise aeg puhkuse kasutamisele järgnev palgapäev.
Vastavalt Tööinspektsiooni tõlgendusele sõltub väljamaksmise kuupäevast ka 6 kuu keskmise puhkuse päevatasu arvutamise vajadus ja arvesse võetavad 6 kuud.
Lähemalt on sellest kirjutatud Tööinspektsiooni kodulehel (http://www.ti.ee/index.php?page=644):
Puhkusetasu arvutamise vajadus tekib sel kuul, millal puhkusetasu arvutatakse. TLS § 70 lg 2 annab puhkusetasu maksmiseks 3 võimalust:
1) eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
2) kokkuleppel hiljem.
3) puhkuse lõppemise päevale järgneval palgapäeval.

Puhkusetasu arvestamiseks on erinevad meetodid:

1.meetod – puhkusetasu arvestamise aluseks võetakse 6 kuu arvestatud tasud .

Puhkustasu arvestamise alusesse kuuluvad kõik töötamise eest saadud tasud, mis on töötajale arvestatud.
Puhkustasu = (kuue kuu arvestatud töötasu kokku) / (kuue kuu kalendripäevad kokku, millest on maha lahutatud riiklikud pühad ja haigus- ning puhkuspäevad kalendripäevades ) x puhkuspäevad kalendripäevades

2.meetod – puhkusetasu arvestamise aluseks võetakse kuupalk .

Puhkustasu = ( kuupalk / kuu tööpäevade arv ) * puhkusperioodi tööpäevade arv

Üldiselt peaks nii olema, et 1. meetodi puhul on puhkusetasu pisut väiksem kui 2. meetodi puhul. Kõige keerulisem 1. meetodi puhul on vast kalendripäevade arvutamine, sest maha tuleb arvata riiklikud pühad. Pühade info leiab siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigip%C3%BChad

PUHKUSEPÄEVAD
Enne, kui puhkusetasu arvutada, peab teadma, mitme päeva eest töötajal on õigus puhkust saada. Reeglina arvestatakse põhipuhkust 28 päeva aastas ehk 2,33 päeva kalendrikuu kohta. Väga oluline on jälgida ka seda, millal töötaja tööle asus. Kui töötaja alustab tööd enne 15.-ndat kuupäeva, siis arvestatakse puhkusetasu ka selle kuu kohta. Kui töötaja alustab tööd pärast 15.-ndat, siis selle kuu eest puhkusetasu ei arvestata. Kui töötaja saab puhkust 1 kuu eest, siis arvestatakse 2 puhkusepäeva (2,33 ümardatakse). Kui töötaja saab puhkust 2 kuu eest, siis arvestatakse 5 päeva (4,66 ümardatud).

Natuke lihtsamaks teeb puhkusetasu arvestamise kalkulaator.ee: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=6

NB! Kalkulaator.ee kasutamisel peab jälgima, mitme päeva eest puhkust arvestatakse. See programm ei võta arvesse seda, kui töötaja asus tööle pärast 15.ndat kuupäeva ning arvestab 2,33 puhkusepäeva ka selle kuu eest.