Kuidas äri alustamiseks võõrast raha leida?

Kuidas äri alustamiseks võõrast raha leida?

Eesti inimesi püütakse juba mitu aastat ärgitada rohkem ette võtma. Kuigi osaühingu saab registreerida ka sissemakseta, on isegi koerte jalutamisteenuse pakkumiseks vaja vähemalt telefoni ja hammustuskindlaid pükse. Uudse ja maailma muutva ravimi tootmiseks läheb aga vaja märksa enamat.

Loomulikult on kõige parem, kui vajalik raha on kõrvale pandud tulevasel ettevõtjal endal. Seda lähenemist soovitavad suuremad Eestis tegutsevad pangad. Peaaegu sama hea on see, kui tutvusringkonnas on olemas riskikapitalist, kes on nõus ettevõtja lennuka idee teostamiseks raha välja käima.

Kuna kaks parimat varianti võivad paljudele käeulatusest välja jääda, aga ettevõtlust peab edendama, on Eestis veel mitmeid kohti, kust saab oma ettevõtmise jaoks raha küsida. Näiteks töötukassa pakub töötuile, kel on piisav haridus või varasem ettevõtluskogemus, toetust 4474 eurot, et oma äri püsti panna.

Lapsehoidjad internetist
Samuti pakub toetust oma äriga alustamiseks EAS. Viimast võimalust kasutas ka Diana Poudel, kelle firma Simpersol OÜ pakub veebilehel lastehoid.net võimalust leida lapsehoidja.

«Esimesest kontaktist kuni taotluse rahuldamiseni kulus umbes pool aastat. Kõige töömahukam oli äriplaani kirjutamine. Palju aega kulus ka EASile projekti sisu tutvustamiseks,» meenutas Poudel.
Eestimaalaste huvi ettevõtluse vastu on kriisiaastatega kasvanud ja koos sellega ka rahataotlused EASile.

Kuni 5000 euro suurust starditoetust ei saa taotleda need, kes on seda juba töötukassast saanud, või need, kes on korra saanud toetust samas valdkonnas tegutseva ettevõtte rajamiseks. EASist raha küsides tuleb ettevõtjal endal välja käia vähemalt 20 protsenti projekti maksumusest.

Enne toetuse küsimist tasuks Poudeli sõnul esmalt tutvustada oma ideed kõigile, kes veidigi leiavad aega kuulata.

«Jätke meelde kõik küsimused ja vastuväited ning analüüsige neid – kui teil on olemas konkreetsed vastused kõigile sageli esitatavatele küsimustele, on õige aeg võtta ühendust EASiga,» meenutas ta.
«Kui alustate üksi kuskil kontoris valmis kirjutatud äriplaaniga ja alles siis lähete kellelegi ideed tutvustama, võib juhtuda, et olete kulutanud palju aega dokumentidele, mida peate uuesti ümber kirjutama.»

Ajujaht aitas
Esimese tõuke veebiäri püstipanekuks sai lastehoid.net aga hoopis Garage 48 käigus 2011. aasta veebruaris, kui seitse üsna umbusklikku IT-noormeest kodulehe valmis kirjutasid. Ajujahi programmist leidis Poudel nõustajad, kes aitasid äriplaani koostada. EASist seda nõu ei saanud.
EASist saadud summa kulus lastehoid.net lehekülje arendamisele.

Esialgu proovis Poudel ettevõtmist teha MTÜna. Tasuta teenus oli väga edukas ning esimese kuuga liitus sadu lapsehoidjaid. Praegu on tegu äriettevõttega, kes peab teenima ka tulu. Lapsevanematel tuleb kuulutuse riputamiseks või hoidjate kontaktide sirvimiseks raha välja käia. Näiteks tund aega sirvimist maksab 3,20 ja 90 päeva kasutamist 59 eurot. Praegu on leheküljel registreeritud kasutajaid 7000 – neist veidi üle 2000 on lapsehoidjad, koduabilised ja koduõpetajad.

Kui tulevasel ettevõttel on tehnoloogiline mekk juures ja plaan vallutada kogu maailm, võib nõu ja abi loota ka Eesti omast start-up kiirendist Startup Wise Guys. Ettevõtetele antakse oma äriidee ehitamiseks, vormimiseks ja mahamüümiseks kümme nädalat ning sõltuvalt meeskonna suurusest 5000 – 15 000 eurot (iga liikme kohta 5000 eurot).

Näiteks ei saanud turismiinfot jagav likealocalguide.com toetust EASilt, sest oleks konkureerinud sihtasutuse enda Eestit tutvustava lehega, küll pääses ta aga kiirendisse.

Kui ettevõttel õnnestub kiirendis leida endale investor, kes on nõus raha välja käima, siis panustab Arengufond teist sama palju. Kokku on Arengufondi panus kiirendisse miljon eurot.

Stardikapital pangast
Kui Eesti riigilt või Euroopa tõukefondidelt abi ei saa, võib vajaliku summa laenata ka pangast. Kuigi viimased on selle osas pigem kõhkleval seisukohal.

«Statistika näitab, et rõhuv osa ettevõtjaid ei vaja tegelikkuses startides laenu, sest finantseerivad oma ettevõtmist ise või lähikondsete kaasabil. Ka eraisikuna võib laenu võtta, et arendada oma ettevõtet,» rääkis Danske Eesti ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur.

Eelnev aga ei tähenda Vanajuure kinnitusel, et pank ei soovitaks klientidele laenu abil enda ettevõtmisi finantseerida. «Stardiks kulub erinevaid summasid, kuid rusikareegel ütleb, et ligi
10 000 euroga saab oma äri kenasti liikuma.

Õnneks mõistab järjest enam uusi ettevõtjaid, et parem on alustada ettevõtlust väiksemate riskide ja isikliku finantseeringuga ning tähtsaim on hoida hoopiski igakuised kulud kontrolli all,» rääkis Vanajuur.

Suuremad pangad annavad koostöös KredExiga alustavale ettevõttele laenu kuni 64 000 eurot, keskmine laenusumma on pisut üle 20 000 euro. «Panga finantseering on odavam kui omakapital ning tuttavate usaldust neilt raha laenates ei soovi alustav ettevõtja tihti kuritarvitada,» ütles Swedbanki väikeettevõtete osakonna juhataja Kaarel Aus.

«Iga idee juures on kõige olulisem teostus. Kaugele jõudmiseks tasub alustada väikeste sammudega. Pigem investeerida esialgu vähem ning kasvatada oma ettevõtmist juba siis, kui idee toimib. Kriitiliselt tuleb kaaluda kõiki kulutusi – ettevõtet ei pea alustama peoga. Pidu võib pidada siis, kui on tulemusi, mille üle uhke olla,» lisas Aus.

Allikas: www.e24.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.