fbpx

Kas ülemus teab, mida ma oma arvutis teen?

Tänapäeval ei ole kahtlustki selles, et kontoritööga tegelevad inimesed suhtlevad valdavalt netis. E-meilid, msn, facebook, twitter jne.. Selline suhtlemine on kiire ja mugav. Paraku aga ei meeldi mitte kõikidele ülemustele see, et nende alluvad muudkui netis suhtlevad. Seepärast on paljudes ettevõtetes ära keelatud nt msn-i kasutamine. Eks iga juht ju soovib, et töö ajal tegeletaks esmajoones tööga ning kui kõik tööd tehtud ja aega üle jääb, siis võib töötaja endale lubada ka meelelahutust. See on ülemuse visioon netikasutusest.
Tänapäeva töötajad aga elavad valdavalt netis, kus kulgeb nende peamine eraelu ja suhtlemine. Tööd muidugi tehakse ka, aga kuna netisuhtlus ja isiklikud huvid röövivad väga palju aega ära, siis ega töö jaoks enam aega väga ei jäägi. Enne lõppeb tööpäev ja paljud asjad jäävad tegemata või lükatakse edasi.
Kindlasti ei ole asi kõikjal tegelikult nii hull, aga eks see sõltub ka, kui hästi keegi suudab end distsiplineerida.
Aga mis saab siis, kui nt ülemus saab mõnelt kliendilt tagasisidet, et tema töötajad lobisevad msn-s ja ei viitsi oma tööd teha? Tõenäoliselt see ülemusele ei meeldi. Vast päris kohe töölepingut ei lõpetata, aga tõenäoliselt võetakse tarvitusele meetmed, et isiklikku netindust piirata. Otse loomulikult hakkab iga töötaja, kes kardab töökohta kaotada, kohe korralikumalt tööd tegema ja ei suhtle enam nii palju. Aga tasapisi möödub aeg, töötulemused on paremad ja tundub, et võiks jällegi rohkem isklikke asju netis ajada, sest nagunii ei tea mitte keegi, mida sa oma arvutis teed. Pealegi oled sa nii “kaval”, et kustutad iga päev oma interneti history.
Tegelikult aga võib olla nii, et iga klahvivajutus sinu arvutis on fikseeritud. Sa ise ei pruugi seda teada, aga ülemus võib jälgida kõike, mida sa arvutis teed st mis lehtedel sa käid, kellega ja millest sa “räägid” jne. Muidugi selle kohta võivad teoreetikud rääkida palju sellest, kuidas igal inimesel on õigus privaatsusele ja eraelule ning et vastavad seadused keelavad töötaja sidevahendeid jälgida jne. Aga tõsiasi on see, et seadusi nagunii rikutakse pidevalt. Ikka läheb keegi vales kohas üle tee või ületab lubatud piirkiirust. Samamoodi ei pruugi ka ülemust väga huvitada privaatsust puudutav seadusandlus, sest ta tahab ise veenduda, kas tema töötaja teeb ikka töö ajal tööd või hoopis midagi muud.
Kuidas seda siis tehakse? Variante on väga erinevaid, aga toon välja mõned peamised, millega peaksid arvestama:

1. E-mail. Kui kasutad oma firma e-maili, siis sulle on tehtud meiliaadress ja oma parool. Tavaliselt saad ise oma parooli ära muuta ning kõik tundub väga mõnus ja turvaline. Ainult et siin on üks väikene “aga”. Seesama meiliaadress võib olla seadistatud selliselt, et nt kõikide väljaminevate kirjade koopiad lähevad automaatselt sinu ülemusele. Ja kujuta nüüd ette, kui sa saadad sõbrannale kirja sellest, kui nõme ülemus sul on..

2. Keylogger. Eesti keeles võiks selle nimetus olla nt klahvilugeja. Tegemist on väikese programmiga, mis fikseerib ära kõik klahvivajutused sinu arvutis. Kui sa arvad, et pärast tööpäeva puhastad korralikult ära oma interneti ajaloo ja võid rahuliku südamega koju minna, siis tegelikult võib kes iganes sinu arvutis avada keyloggeri raporti ja näha täpselt, mida sa oled päeva jooksul kokku kirjutanud, milliseid veebiaadresse tippinud jne.

3. Remote control. See on nüüd eelmisega võrreldes peenem süsteem. See tähendab distantsilt kontrollimist ehk siis sinu arvutis on programm, mis fikseerib sinu tegevuse ja saadab teatud intervalliga või lausa reaalajas info teise ehk kontrollivasse arvutisse. Selline programm fikseerib lisaks klahvivajutustele ka külastatud inernetiaadressid, suhtluse msn-s jms.

Niisiis – kui sa seni arvasid, et nagunii keegi ei tea, mida sa oma arvutis teed, siis arva uuesti. Tänapäeva infotehnoloogia on sedavõrd hästi arenenud, et kõik on võimalik. Seepärast soovitan olla oma eraeluliste asjade ajamisel tööarvutis äärmiselt ettevaatlik.