Juhiabi või sekretär?

Sekretär on asjaajamist (kirjavahetust, telefonikõnesid, külastusi jne) korraldav ametnik või töötaja, protokollija. Sekretäritöö seisneb kogu asjaajamise ja kontorikorralduse tõrgeteta laabumise korraldamises, et juhid ja spetsialistid võiksid tegeleda oma põhitööga. Sekretär on ühenduslüli kontori ja välismaailma vahel.

Selline on ametlik definitsioon sekretärist. Kuid kes siis on juhiabi ja mille poolest ta erineb sekretärist? Sisuliselt ju võiks mingi vahe olla, aga tegelikkuses on asi meil üsna keeruliseks aetud. Eesti on nimelt selline huvitav riik, kus häbenetakse kõiksugu asju. Õigemini tuntakse valehäbi väga erinevate asjade pärast ja läbi aegade on üks “häbiväärsemaid” ametinimetusi olnud sekretär. Mingil hetkel jõudis asi nii kaugele, et kui keegi tütarlaps kandideeris tööle, siis pidi olema misiganes muu ametinimetus, aga kindlasti mitte sekretär!  Ja nii valisidki firmad endile muudkui juhiabisid. Paljud sekretärid said veelgi peenema nimetuse nagu nt office manager või kontori administraator või büroojuht vms. Igatahes aeti nimetused sedavõrd peeneks ja keeruliseks, et sisuline osa jäeti täiesti tähelepanuta. Tegelikkuses aga juhtis mõni sekretär peaaegu et kogu ettevõtet, samal ajal kui mõni büroojuhataja vastas vaid sissetulevatele kõnedele ja sellega asi piirdus.  Seega palju kära nime ümber aga sisu poolest ei miskit uut ega erilist.

Kui külastada Eesti Juhi Abi Ühingu kodulehte, siis nende põhikirjast võib leida, et ühingu nimetus inglise keeles on  Estonian Assistants Society, mis viitab assistentile. Soomekeelne nimetus on Eestin Sihteeriyhdistus ja venekeelne nimetus Эстонское общество секретарей, mis mõlemad viitavad sekretäridele. Seega mujal maailmas on ikkagi üheselt mõistetav ametinimetus sekretär. Juhiabi aga on meie oma ja kodukootud ametinimetus. Kui muud erinevust ei ole, siis vähemalt kõlab uhkemalt.