14. 02. 2016

1. peatükk

Seekord ilma pikema sissejuhatuseta proovime leida vastused kahele küsimusele:

  1.  Miks tegeleda ettevõtlusega?
  2. Kas sa oled valmis tegelema ettevõtlusega?

Enne kui hakkad bürokraatiaga tegelema, mõtle läbi, miks sa tahad olla ettevõtja? See on kõige olulisem küsimus, millele vastus leida. Kui vastus on leitud, siis ülejäänu on juba nö vormistamise küsimus.

Inimesed alustavad ettevõtlusega väga erinevatel põhjustel. Toon siinkohal välja mõned levinumad:

1. On vaja leida mingi võimalus, et ära elada.

Suur ettevõtluse tõus toimus viimase majanduslanguse ajal, 2009/2010, kui ettevõtlusega alustajaid oli väga palju. Kindlasti oli üheks peamiseks põhjuseks see, et inimesed jäid töötuks ning vajasid mingitki võimalust sissetuleku saamiseks. Teine oluline moment oli aga ka see, et paljudes töökohtades alandati töötasu sedavõrd suurel määral, et tööl käimine sellise tasu eest oli juba omaette suur küsimärk. Seega äraelamiseks alustasid inimesed ettevõtlusega, kuna muud varianti ei olnud. Alternatiivlahendus muidugi oli ka nt Soome tööle minna.

Mida teeksid sina sellises olukorras – kas looksid oma ettevõtte või läheksid välismaale tööle?

 2. On vaja lisasissetulekut.

Lisasissetulek on alati hea. Töö kõrvalt lisasissetuleku teenimine annab võimaluse kas paremini ära elada või siis investeerida lisasissetulek passiivse tulu teenimiseks, ka tulevase „pensioni“ kindlustamiseks.

Kas sulle kuluks ära lisasissetulek?

 3. Loob turvatunde.

Täna on olukord, kus inimesed väga ei karda töökoha kaotamise pärast, kuid 2009. aastal läbi viidud CV Keskuse küsitluse tulemusena kartsid töökoha kaotuse pärast 52%-62% töötajatest. Nooremas vanusegrupis pisut vähem, vanemas vanusegrupis kardeti rohkem. Aga igal juhul üle poolte inimestest kartsid töökoha kaotuse pärast (küsitluses osales üle 7000 inimese). Kuivõrd majanduses on pidevalt tõusud-langused, siis varem või hiljem saabub uus langus ja sellega seoses kaovad ka paljud töökohad.

Kas majanduslanguse ajal oleks turvalisem tunne, kui lisaks töökohale oleks ka oma ettevõte, mis raha sisse toob?

 4. Annab sõltumatuse.

Väga paljud tööl käivad inimesed sõltuvad oma tööandjast. Nad võivad kiruda tööandjat, viriseda töötingimuste üle jne, aga nad sõltuvad ikkagi oma tööandjast. Sest kuni tööandja hoiab inimest palgal, saab töötaja ka raha. Kui töötaja tahab oma töökohta säilitada, siis peab ta ära kannatama tööandja vahel liiga karmid töökäsud, vürtsikad ütlemised, veidrad tujud jne.

Kas sa kujutad ette, kui hea võib olla vahelduseks see tunne, kui sa enam ei sõltu oma tööandjast?

 5. Võimalus valida töökeskkonda.

Väga tihti ei olegi probleemiks tööandja, vaid kõik see, mis ettevõttega kaasas käib. Firma X võib olla väga edukas ja hea taustaga. Ülemus Y võib olla väga sümpaatne ja hea inimene. Aga töökeskkond võib olla päris kohutav. Tüütud või õelad kolleegid, stressirohke õhkkond jne jne. Pärast tööpäeva oled kohutavalt väsinud, ja seda mitte niivõrd töö pärast vaid töökeskkonna pärast.

Kas sulle meeldiks valida selline töökeskkond nagu sulle sobib?

6. Otsustamine.

Tööl käies üldjuhul ei saa sa ise otsustada asjade üle. Mõne ametikoha puhul on ehk mõnevõrra suurem otsustusõigus, aga lõppsõna jääb ikkagi tööandjale. Vahel, isegi kui mingid otsused tunduvad ebamõistlikud või kohati jaburad, siis pead sa sellega leppima. Sest tööandjal on alati „õigus“ ja töötaja peab sellega leppima..

Kuidas oleks, kui saaksid ise otsustada selle üle, kuidas asju peaks tegema?

7. Parem ajakasutus.

Üldjuhul käivad inimesed tööl 8 tundi päevas. Aga alati ei ole inimestel tööl reaalselt vaja 8 tundi tööd teha. Tihtipeale tegelikult „istutakse tunnid täis“ ja alles siis minnakse koju, kui saabub nn tööaja lõpp. Vahel aga on tööd antud nii palju, et ei jõua kõike tööks ettenähtud ajal ära teha ning tuleb oma nö vaba aja arvelt teha ületunde ja mitte alati ei maksta neid sulle kinni.

Kas sulle meeldib lihtsalt „aega täis istuda“ , ületunde teha või leiaksid sa oma ajale parema kasutuse?

8. Asukoha valik.

Väga paljud inimesed peavad vahel lausa kümnete kilomeetrite kaugusele sõitma, et tööle jõuda. Ja nii igal tööpäeval, edasi-tagasi. Sõltumata ilmast ja enesetundest. Ettevõtja aga saab ise otsustada, kus tema nö töökoht on. Oma kontori saab avada omale mugavasti ligipääsetavas kohas. Kui vaja, võib üldse kodus (kodukontoris) tööd teha. Sõltumatu asukohaga äri puhul võid töötada ükskõik millises maailma paigas.

Kuidas sulle sobiks, kui saaksid ise valida, kus sa töötad?

Need siin on ainult mõned levinumad põhjused, miks inimesed ettevõtlusega alustavad. Võib olla oli siin loetletud punktides ka mõni sinu MIKS? Aga võib olla on sul hoopis mõni teine põhjus, miks sa ettevõtlusest huvitatud oled.  Mõtle sellele, ja leia oma põhjus.

 

Mida tähendab ettevõtlus ja kas sa oled selleks valmis?

Mis iganes põhjusel sa ettevõtlusega tahad alustada, siis pead sa selleks ka päriselt valmis olema. Eelkõige tähendab see seda, et sa pead olema valmis vaeva nägema ja pingutama, et ettevõttest asja saaks. Edu ja õnn ei kuku lihtsalt sülle – see tuleb saavutada!

Vastutus

Kõige lihtsamini väljendudes tähendab ettevõtlusega alustamine seda, et sa võtad vastutuse. Nii nagu lapsevanem võtab vastutuse oma lapse kasvatamise eest, niisamuti võtad sa vastutuse oma ettevõtte kasvatamise eest. Vastutuse võtmine on väga oluline ja veel olulisem on seda ka päriselt mõista. Vastutuse võtmine tähendab seda, et kui tekib mõni probleem või tõrge, siis sa ei jaluta lihtsalt minema, ei pööra probleemile selga, ei peida pead liiva alla, vaid seisad probleemiga silmitsi ning leiad sellele parima võimaliku lahenduse.

Väga tihti juhtub selliselt, et inimesed alustavad ettevõtlusega, aga äri ei edene ja siis hakkavad nad süüdistama. Süüdistatakse enamasti kedagi või midagi, üldjuhul mitte iseennast. Siinkohal jäta endale meelde kõige olulisem asi: oma ettevõtte eest vastutad SINA ja ainult SINA. Sinu otsustada on, kuidas sa oma ettevõtet juhid, kuidas sa leiad kliendid, mida sa klientidele pakud jne jne. Kui sul läheb ettevõttega hästi, siis oled samamoodi just SINA see, kes on ära teeninud kiituse. Kui midagi ebaõnnestub, siis ära süüdista teisi, vaid vaata peeglisse ning analüüsi, mida oleksid saanud või pidanud teisiti tegema. Siinkohal ütlen kohe ära, et ebaõnnestumist ei maksa karta. Vigadest on alati palju õppida, sest tulevikus oskad neid vältida ning seda tugevama ettevõtte suudad rajada. Väga suur hulk maailmas tuntud ettevõtlusmiljonäre on enne edukaks saamist korduvalt ja korduvalt oma äridega kõrbenud.

Rääkides vastutusest, siis ilmselt kõige õigem on suhtuda oma ettevõttesse kui oma lapsesse. See võib kõlada veidralt, aga just nimelt nii see peakski olema. Sa oled selle sünni juures, sa kasvatad seda ja hoolitsed selle eest nii nagu sa hoolitseksid oma lapse eest. Pühendumusega ja täie vastutusega. Sest nii saavutad ka kõige parema tulemuse.

Näiteks minu esimene firma, M-Partner Personaliotsing, on ja jääb minu „esimeseks lapseks“ ettevõtluse valdkonnas. Kuigi ma ei ole enam ettevõttega otseselt seotud, siis ikkagi tunnen ma jätkuvalt huvi, kuidas seal läheb ja kui vaja, siis aitan nõu ja jõuga tegemistele kaasa. Selle ettevõtte loomine algas sisuliselt 0-krooniga ja puudusid teadmised personalivaldkonnast, aga tahtmine ettevõtet luua oli suur ja eesmärgid kõrged! Tasapisi sai teadmisi juurde omandatud, tulid kogemused ning mõne aastaga sai kindlustatud tugev positsioon selliste nimekate personalifirmade kõrval nagu Fontes ja Ariko. Tänaseks on M-Partneri aastane käive ca 120 000 EUR, mis on igati korralik tulemus väike-ettevõtte kohta.

Ettevõttega alustamine ja selle kasvatamine ongi kõige raskem protsess. Alguse teeb keeruliseks see, et kõik on uus ja mitte midagi ei ole (ei ole ettevõtluskogemust, oskusi ja teadmisi napib, kliente pole jne).  Aga asja tuleb rahulikult võtta. Ka vastsündinud beebid on abitud – ei räägi, ei söö kahvliga, ei kõnni jne. Aga aja jooksul õpivad rääkima, kõndima, erinevaid asju tegema ja saavad täiskasvanuks. Sama lugu on ka ettevõttega. Algul pead sa sellega vaeva nägema, panustama, kasvatama.. kuni ühel hetkel on ta „täiskasvanud“ ja kõik toimib kenasti. Hea uudis on see, et kui inimesed saavad täiskasvanuks 18-aastaselt, siis ettevõttega juhtub see oluliselt kiiremini 🙂 Ja siinkohal saab ettevõtja ise väga palju ära teha, sõltuvalt sellest, kui palju ja kui pühendunult ta ettevõttesse panustab.

Töö

Oleme jõudnud järgmise olulise punkti juurde, milleks on TÖÖ. Kes ütles, et ettevõtjad ei pea tööd tegema? Jah, vahel siiski öeldakse. Näiteks minu õetütar, kui ta oli umbes 10-aastane, ütles mulle kord, et kui tema suureks saab, siis ta hakkab ka ülemuseks, nagu mina. Sest siis ta ei pea tööd tegema, vaid saab lihtsalt palju raha 🙂  Eks tihtipeale ettevõtjad jätavadki sellise mulje, nagu kühveldaksid nad ainult raha taskusse ja samal ise tööd ei pea tegema. Tõsi, on ka selliseid ettevõtteid, kus umbes nii tehaksegi. Aga kui me räägime väike-ettevõtlusest, siis selleks, et kunagi nii kaugele jõuda, et ise miskit tegema ei pea, kulub omajagu aega. Alguses peab ettevõtja ikkagi ise pingutama. Seega tööpanus on VÄGA oluline. Enamasti teevad ettevõtjad rohkem tööd kui palgatöötajad. Palgatöötajana võid kell 17 minema jalutada, sest su tööaeg on läbi. Ettevõtjana sa aga ei saa jätta asju tegemata kui tegelikult on vaja ikkagi teha. Loomulikult ei tohi ka üle töötada, aga selge on see, et mida suurema tööpanusega ettevõtlust alustada, seda kiiremini ja paremini ettevõte kasvab.

Laias laastus selline see ettevõtja elu ongi – paned äri käima ja vastutad selle eest, et asi toimiks. Alguses võib see olla teistmoodi, raske, harjumatu vms, aga ühel hetkel saab sellest sinu elustiil. Kui see sinu uus elustiil meeldib sulle, siis järelikult oled õigel teel ja teed õiget asja. Ja usu mind – siis sa suure tõenäosusega ei taha enam kunagi palgatööle 🙂

Kokkuvõtteks

Ettevõtlusega alustamisel kõige olulisem on olla aus iseenda vastu, seega mõtle hoolikalt läbi, MIKS sa tahad ettevõtlusega tegeleda ja KAS sa oled valmis pühenduma ja vastutust võtma. Kui need vastused on sul olemas ja sa tahad ettevõtlusega alustada, siis ongi juba väga suur osa tööst tehtud. Sisemine valmisolek ja meelestatus ettevõtlusega alustamiseks on kordades tähtsam ja olulisem samm kui ettevõtte registreerimine äriregistris. Vormistamine võtab aega vaid loetud minutid ja see on imelihtne. Lihtsalt ettevõtte asutamine ei anna sulle mitte midagi, aga kui sa tead, MIKS sa oma ettevõtte asutad, siis sellel on juba oluline väärtus.

Siinkohal saabki esimene peatükk läbi. Mõtle neile kahele olulisele küsimusele ja proovi leida enda jaoks vastused. Järgmises peatükis räägin juba konkreetsemalt sellest, kuidas ettevõttega alustada ja seda kasvatada.

Seniks kõike paremat!