1. 09. 2010

Orienteerumine organisatsioonimaastikul

Igal juhiabil on alati kasulik teada, millises organisatsioonis ta töötab.

Alustame esmalt sellest, et jagame organisatsioonid kahte gruppi: riigiasutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud.

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

Siia alla kuuluvad kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused.

Sellisteks asutusteks on:

1) Riigikogu Kantselei;

2) Vabariigi Presidendi Kantselei;

3) Õiguskantsleri Kantselei;

4) kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende osakonnad);

5) valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes;

6) Kaitsejõudude Peastaap;

7) kaitsejõudude väeosad;

9) Kaitseliidu peastaap;

10) Riigikontroll;

11) valla- ja linnavolikogu kantselei;

12) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega;

13) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);

14) linnavalitsuse ametid;

15) kohalike omavalitsuste liitude bürood.

Riigiasutuses töötamine toimub avaliku teenistuse seaduse alusel ning seal on väga kindlad reeglid ja normid. Põhirõhk on pööratud sellele, et kuna tegmist on avaliku teenistusega, siis inimene, kes töötab avalikes huvides, peab ennast alati heast küljest näitama jms.

Sellistes organisatsioonides on tohutu bürokraatia ning kõik on täpselt kirja pandud – kes kellele allub, kes keda asendab jne.

Riigiasutustes töötab Eestis ca 28 000 inimest. Suhteliselt suur hulk inimesi, aga tööjõulisest elanikkonnast siiski vaid umbes 5%.

Eraõiguslikud juriidilised isikud

 Kõige suurem hulk inimesi leiab tööd siiski erasektoris ja annangi siinkohal neist kiire ülevaate:

Usaldus- ja täisühingud.

 Täisühing ja usaldusühing on sarnased ühingud. Peamine erinevus seisneb vastutuses:

– Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.

– Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.

Kui tegemist on usaldusühinguga, siis seal on kõige suurem otsustaja täisosanik, kui on aga täisühing, siis on osanikel võrdne sõnaõigus.

Tulundusühistu

Tulundusühistu on äriühing, mille tegevust reguleerib lisaks Äriseadustikule ka Tulundusühistuseadus. Tulundusühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne.

Tulundusühistul peab olema vähemalt viis liiget ning tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest. Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.

Ühistut juhib juhatus ning lisaks juhatusele võib olla valitud ka kõrgem juhtimisorgan ehk nõukogu.

Eestis kõige tuntum tulundusühistu on ETK Tarbijate Keskühistu (Maksimarket, Konsum jt kauplused)

Osaühing

Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis. Seisuga 31.12.2013 oli Eestis registreeritud üle 135 tuhande osaühingu (võrdluseks 2010. aastal oli neid 103 tuh)

Osaühing on kõige levinum vorm seepärast, et selle asutamine on suhteliselt odav (omakapitali nõue 2500 EUR, võimalik asutada ka sissemakseta!). Just sellesama kapitali pärast peetakse seda ettevõtlusvormi ka usaldusväärseks, sest 2500 EUR ulatuses on justkui tagatud kõik nõuded.

Osaühingut juhib juhatus. Juhatus organiseerib ühingu tööd ning vastutab raamatupidamise eest. Kui juhatuses on mitu liiget, siis üks neist valitakse juhatuse esimeheks. Tema on siis tavaliselt kõige tähtsam ja kõige suurema sõnaõigusega. Kui ühingul aga on juhataja, siis on tegemist nn ühemehefirmaga, kus ongi juhatuses ainult 1 inimene ehk juhataja.

Kui osaühingu osakapital on üle 25 000 EUR, siis peab ühingul olema ka nõukogu.

Aktsiaselts

Aktsiaselts on kõige usaldusväärsem äriühing. Seda seepärast, et aktsiakapitali miinimumnõue on 25 000 EUR. Usaldusväärsust suurendab veel asjaolu, et aktsiaseltsil on kohustuslikud nii nõukogu kui ka audiitori olemasolu.

Aktsiaseltsid reeglina lähevad ka börsile, kus nende aktsiaid müüakse. Aktsia nominaalväärtus on enamasti 1 EUR. Seega kui börsil on mõne aktsia hind nt 2 EUR, siis võib eeldada, et börsile minekuga kahekordistas ettevõte oma aktsiakapitali. Börsile tegelikult minnaksegi selles ootuses, et aktsiate müügist raha juurde saada.

Mittetulundusühing

Mittetulundusühing (MTÜ) on ilma omaniketa ühing. See on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Mittetulundusühingut juhib juhatus. Samas ei ole välistatud, et sellises ühingus on palgatud ka tegevjuht.

Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

Eestis on väga palju MTÜ-sid. Suurem osa korteriühistuid on MTÜ-d ning maapiirkonnas on kõikvõimalikud seltsid registreeritud MTÜ-dena.

Sihtasutus

Sihtasutus on juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks valitud eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel ei ole omanikke ning seda juhivad juhatus ning nõukogu.

Sihtasutuse puhul on lisaks nõukogule kohustuslik ka audiitori olemasolu.

Sihtasutustest tuntumad on nt EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), mis on moodustatud kindla eesmärgiga jagada toetusi kindlate kavade alusel.

Majandusterminid

Nüüd, kui on selge, millises organisatsioonis Sa töötad, toon veel välja mõned peamised terminid, millega nähtavasti pead oma töös kokku puutuma:

Bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Oluline on tähele panna, et see on seis mingil kindlal kuupäeval, nt seisuga 30.03.2015.

Kasumiaruanne – ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid kindla perioodi vältel ning annab ülevaate ettevõtte tuludest.

Bilanssi ja kasumiaruannet vaadatakse tavaliselt koos, sest bilanss annab üldise ülevaate ja kasumiaruanne näitab detailsemalt, millest tulu tekib ning kas äriühing töötab kasumiga või mitte.

Majandusaasta aruanne – see on oluline dokument, mille iga äriühing peab esitama 30. juuniks. Alates 2010 aastast esitatakse majandusaasta aruannet elektroonselt. Sisuliselt koosneb see bilansist, kasumiaruandest ning äriühingu tegevusaruandest. Sinna juurde käivad veel mõned lisad (rahavoogude aruanne, tööjõu maksude aruanne jms)

Kassapõhine raamatupidamine – see on raamatupidamine, mis põhineb reaalsel kassaseisul. Tavapraktikas kasutavad seda tüüpi raamatupidamist FIE-d.

Tekkepõhine raamatupidamine – tulu tekib dokumendi koostamisega. Nt kui kliendile väljastatakse arve, siis  märgitakse see summa juba tulu poolele, kuigi tegelikult ei ole raha veel laekunud.

Audiitor – audiitor on inimene, kes pakub kindlust finatsaruannete vastavuse üle teatud reeglitele. Audiitor kontrollib mitte niivõrd seda, kui täpselt raamatupidaja tööd teeb vaid tagab selle, et kolmandad osapooled saaksid äriühingu aastaaruannet lugedes adekvaatse pildi.

Loodetavasti aitas see materjal Sul pisut rohkem selgust saada Eesti ettevõtluse legaalsest poolest. Kui Sul tekkis küsimusi, võid need mulle meili panna.

Kõike paremat!
Aivar Pehme