21. 02. 2016

4. peatükk

Raha leidmine ettevõtlusega alustamiseks on tihti suureks takistuseks, selleks vaatame pisut, millised on võimalused.

1. EAS
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peaks olema esimene koht küsimiseks, vähemasti nende nimi viitab sellele 🙂 Maksimaalne toetuse summa on 15 000 eur, omafinantseering peab olema 20%. Ainus suurem konks asja juures on see, et kolmanda aasta lõpuks peab olema käive 80 000 eur ja loodud 2 töökohta, kumbki minimaalselt ca 500 eur/kuus.
Täpsem info toetuse kohta siin: http://www.eas.ee/teenus/starditoetus/

2. Töötukassa
Töötukassast on võimalik saada toetust maksimaalselt 4474 eur (seisuga jaanuar 2016).
Toetuse info siin: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ettevotluse-alustamise-toetus

3. Pangad
Kui sul on väga hea äriplaan ja korralikud tagatised, siis võid ka pangast laenu võtta. Aga kui oled väike tegija ja sul suuri tagatisi pole, siis panka pole reeglina asja. Täpsema info saamiseks pead pöörduma meelepärasesse panka.

4. Ühisrahastus
Sõltuvalt projektist on võimalik raha küsida ka ühisrahastusplatvormidest. Kui sa näiteks kavatsed tegeleda mingi loomingu loomisega (muusika, kirjandus vms), mis on mõeldud avalikkusele kasutamiseks, siis Hooandja on üks võimalus (www.hooandja.ee).
Kui sa aga vajad suuremat rahastust ja oled valmis osa firmast nö loovutama (osalust müües), siis on võimalik küsida raha Fundwise´st https://fundwise.me/et/ettevotjale

5. PRIA
Kuivõrd EAS üldjuhul ei toeta põllumajanduslikke tegevusi, siis PRIA toetusmeetmed jällegi võimaldavad põllumajanduslikule tegevusele toetust saada. Näiteks „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ on 40 000 eur. Praeguse seisuga plaanitakse uusi taotlusi vastu võtta 22.-26.08.2016. Lisainfo: http://www.pria.ee/et/toetused/nimekiri/1

6. Järelmaks
Kui sinu tegevus näeb ette millegi olulise (suhteliselt kalli kauba) ostmist, siis võib abiks olla ka järelmaksu kasutamine. Järelmaksu pakuvad meil Inbank, Liisi, Uno Järelmaks, LHV, Svea Finance jt. Kuivõrd järelmaksu puhul reeglina on käendajaks eraisik, siis ei oma tähtsust sinu ettevõtte käive ja taust, sest järelmaksu võimaldatakse sinu isiku põhjal (sinu sissetulek, eelnev maksekäitumine jne).

Nagu näed, siis võimalused ettevõtlusega alustamise jaoks raha leidmiseks on olemas. Isiklikult soovitan proovida kas EAS-st või Töötukassast (juhul, kui juhtud olema töötu 🙂 ), sest esmatähtis on oma ettevõte käima saada. See muidugi eeldab äriplaani kirjutamist ja korralike finantsprognooside tegemist.

Üldjuhul on igal pool sarnased reeglid – pead kirjutama äriplaani/projekti ja esitama kõik asjakohased dokumendid (cv, haridust tõendavad dokumendid jne), sõltuvalt konkreetse rahastaja nõuetest.

Kui jääd hätta projekti kirjutamisega, siis abiks on meie projektikirjutamise kursus: http://ekursus.ee/projektikirjutamine/

Tark rahakasutus

Minu jaoks parim näide sellest, kuidas raha ei tohiks kasutada, pärineb 90-ndate keskelt. Üks alustav ettevõtja laenas sugulastelt raha, et panna püsti oma nn šašlõkibaar. Selleks ostis ta ca 50% raha eest lambaliha ja teise poole raha eest ostis Balsnacki krõpse. Ta arvas, et müüb selle kõik maha ja saab palju raha. See nn baar asus maantee ääres, teest ca 50 meetrit eemal. Juhtus see, et külastajaid väga ei käinud ja need kes käisid, oleksid tahtnud ka midagi muud osta. Aga kuna kogu raha oli „investeeritud“ lihasse ja krõpsudesse, siis tootevaliku suurendamiseks raha ei jagunud.
See äri läks muidugi õhtule paari kuuga. Küll aga on see väga hea näide sellest, kuidas asju mitte teha. Esmalt peaks ikkagi analüüsima turgu ja müügivõimalusi, koostama mingigi äriplaani ning kui on leitud raha tegevuse alustamiseks, siis ei tohi kindlasti raha kulutada mõtlematult.

Toon ühe näite, kuidas saab alustada üsna väikese kapitaliga: www.mulgimeistrid.eu Tegemist on puidust käsitöötoodete valmistamisega. Esialgu alustati tegevust olemasolevate käsitööriistadega, osteti materjali täpselt nii palju, et saaks teha mõned näidistooted (kastid). Näidistoodete pildid pandi kodulehele, korraldati mõned reklaamikampaaniad (Headiil.ee) ja nii tekkisidki esimesed kliendid. Reklaamikampaania oli korraldatud selliselt, et laekunud lõppsummast võeti maha vahendustasu, seega eraldi raha reklaami eest maksma ei pidanud. Klientidelt laekunud raha eest kasvatati käivet ning hangiti paremad tööriistad ja arendati tegevust. Tänaseks tehakse lisaks kastidele ka muud mööblit, treppe, aiamaju ning kasvuhooneid.
Sellest näitest on hästi näha, kuidas alustati väga minimaalse kapitaliga, laenu ei võetud ja tegevust arendatakse pidevalt. Tõsi, selliselt võtab areng mõnevõrra rohkem aega ja areng sõltub sellest, kui palju kliendid raha sisse toovad, kuid see eest puuduvad laenukohustused, mistõttu on ettevõtte juhtimine suhteliselt stressivaba.

Võrkturundus

Järjest enam kogub populaarsust võrkturundus, mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.
Loomulikult tekitab võrkturundus inimestes vastakaid tundeid, kuid kui me räägime maailmas kõige kiiremini arenevast ettevõtlusharust, siis ei saa seda ignoreerida 🙂 . Üldiselt teatakse, et muusika-, filmi- ja videomängutööstus on suur äri. 2013. aasta andmetel olid maailmas käibed sellised:

Muusikatööstus – 15 miljardit USD (langus 2012. aastaga võrreldes 1,5 miljardit USD)
Videomängud – 76 miljardit USD (tõus 9 miljardit USD)
Filmitööstus – 88 miljardit USD (tõus 8 miljardit USD)
Võrkturundus – 178 miljardit USD (tõus 11 miljardit USD)

Nagu näha, siis võrkturundus maailmas moodustab suurema osa kui muusika-, videomängu- ja filmitööstus kokku. Miks see nii on?

Selleks on 2 väga head põhjust:

  1. Võrkturundusega saab alustada väikese investeeringuga. Võrkturundus on ettevõtlus nagu iga teinegi. Erinevus on selles, et võrkturundaja ei pea ise investeerima tootearendusee, turundusse, logistikasse jne. Võrkturundaja maksab vaid frantsiisitasu (ühekordne investeering) ning ta saab õiguse alustada oma äritegevusega. Frantsisiitasud algavad mõnekümnest eurost ja ülempiir on mõne tuhande juures, sõltuvalt frantsiisipaketist. Sealjuures ei ole võrkturundajal mingeid muid finantsriske. Sissetulek ja äriedu sõltub suuresti ettevõtjast endast. Eestis on enamikke frantsiise võimalik soetada ka järelmaksuga ehk ettevõtlusega alustamise investeering on sümboolne.
  2. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus inimesed liiguvad rohkem ringi, on võrkturundus väga paindlik viis ettevõtluseks. Reeglina võimaldavad suuremad võrkturundusettevõtted tegutseda kõigis riikides, kus on nende nö filiaalid, seega võrkturundaja võib reisida mööda maailma ringi ja teha „tööd“ just seal riigis, kus talle paremini sobib.

Kuivõrd võrkturundus on tänapäeval üks kiiremini arenevaid ettevõtlusharusid, siis tasub end selle teemaga kursis hoida. Ekursus.ee plaanib avaldada selleteemalise e-raamatu käesoleva aasta märtsis.

Kokkuvõtteks

Nagu näed, on võimalusi alustamiseks erinevaid:
1. Võid alustada väga väikese investeeringuga (oma rahaga) ja väldid sellega bürokraatiat (äriplaanid jms).
2. Teine võimalus on taotleda stardiraha ja saad alustada juba suurema investeeringuga suuremat äri, vastavalt oma vajadusele.
3. Kolmas võimalus on alustada võrkturundusega ja koguinvesteeringuks on vaid frantsiisitasu.

Ma loodan, et sellest peatükist said pisut mõtlemisainet ja oskad enda jaoks teha õigeid otsuseid. Kui sa peaksid abi vajama äriplaaniga, siis võid selle ka teenusena tellida: http://ekursus.ee/teenused/

Kui tekib küsimusi või mõtteid, mida arutada, siis võid alati kirjutada aivar@ekursus.ee Vastan esimesel võimalusel.

Parimate soovidega
Aivar