20. 07. 2010

Korrektne keelekasutus

Väga paljud inimesed teevad eesti keeles vigu. Vigu tehakse nii täheortograafias kui ka lauseehituses. Vigade põhjuseks võib olla hoolimatus, aga samas ka teadmatus.
Keel areneb ja muutub pidevalt. Vanad sõnad kaovad, tulevad asemele uued. Väga tähtsat rolli etendab ka släng. Kõige tähtsam aga on siiski mõtte edasiandmine. Kirjavigade tõttu võivad inimesed asjadest väga erinevalt aru saada.

Peamised vead, mida tehakse, on järgmised:
– täheortograafia
– suur ja väike algustäht
– kokku- ja lahkukirjutamine
– lühendid
– arvud ja numbrid tekstis
– kirjavahemärgid
– lauseehitus
– sõnavara

Täheortograafia
Üldiselt kirjutatakse eesti keeles sõnu nii nagu neid hääldatakse. Kuid on ka selliseid sõnu, mida hääldame ja kirjutame erinevalt.

k,p,t,g,b,d õigekiri
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute (k, p, t, g, b, d, f, h, š, s, ž, z) kõrval tavaliselt k, p, t

Näiteks: apteek, haistab, peatselt

Seepärast on helitute häälikute järel liide –ki, heliliste järel aga –gi.
Näitekst: vangki, kalagi, tulebki, hakkangi, söövadki, kohvgi

Erandina kirjutatakse helitute häälikute kõrval g, b, d:
– liitsõnades: umbsõlm, raudkapp, algkool
– liidete ees: jalgsi, valdkond, kaudselt
– sõna muutevormides: kärbsed, õudsed, seadku

i ja j õigekiri
ü järel ei kirjutata reeglina i-d, nt süüa, lüüa, hüüe, süüakse, lüüakse, püüa
ü ja i järel ei kirjutata j-i, välja arvatud tegijanime puhul, nt käia, käiakse, iroonia, minia
kuid tegijanime puhul: müüja, ronija, tulija, käija (see, kes müüb, ronib, tuleb, käib)

Häälikuühendid
Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: katsed, kausjas, linlane, mõtlik.
Erandina kirjutatakse häälikuühendis kahe tähega:
– l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: ressurss, seanss
– liidete –gi ja –ki ees, kui sõna tüvi lõpeb kahe kaashäälikuga: kammgi, kukkki
– liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: modernne, suveräänne
– liitsõnades: plekkkatus, allkiri
– nud-kesksõna tunnuse ees: möönnud, veennud

h õigekiri
Ühe tähega kirjutatakse:
– pika täishääliku järel olev h (psüühika, stiihia)
– kahe täishääliku vahel olev lühike h (abstraheerima, kontraheerima)

Kahe tähega kirjutatakse
– pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel (epohh, krahh, psühholoogia, mehhanism, rahhiit)

Nii ühe kui kahe h-ga võib kirjutada: meh(h)aanik, meh(h)aanika, meh(h)aaniline

Suur ja väike algustäht
Suurt algustähte kasutatakse lause alguse, tunderõhu (nt Teie, Sina), nimede ja mõnede nimetuste tähistamiseks.

Nimi või suure tähega kirjutatav nimetus võib olla:
-kohal, ehitisel: Eestimaa, Pikk Hermann
-asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel: AS EMT, restoran Troika
-riigil (ja riikide ühendusel), osariigil: Euroopa Liit
-isikul, olendil: Anton Hansen Tammsaare, Vanapagan, Muri
-perioodikaväljaandel: Keel ja Kirjandus
-teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil: „Tõde ja õigus“, „Maailm ja mõnda“, „Aktuaalne kaamera“
-ajaloosündmusel: Jüriöö ülestõus
-autasul: Kuldne Palmioks
-üritusel: Õllesummer
-Taimesordil: „Baccara“ roosid
-kaubal: „Eesti juust“

Enamlevinud vead
– Kohad, ehitised
Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.s liigisõna (tänav, jalg, väljak, plats, meri, mägi jne):
Pikk jalg
Vabaduse väljak
Haanja kõrgustik
Harju maakond
Pärnu-Jaagupi
Lääne-Eesti
Suur Munamägi
Taga-Kaukaasia

Ka ehitise puhul kirjutatakse nimi suure, liigisõna aga väikese algustähega:
Kolm Õde
Suur Rannavärav
Pirita klooster
Tallinna raekoda

– Asutused, ettevõtted,organisatsioonid, ühendused
Asutuse, ettevõtte nimi kirjutatakse suure tähega: Vanaema Juures

Tüübinimetus kirjutatakse väikese algustähega:
aktsiaselts Järvakandi Klaas
restoran Kullassepa Kelder
Kuku raadio
kino Kosmos

Kuigi ka sellised tüübinimetused nagu ülikool, linnavalitsus, pank jne kirjutatakse tavatähenduses väikese algustähega, võib asutuse, ettevõtte jne registreeritud täisnimetuses ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte:
Tartu Ülikool/Tartu ülikool
Kehra Linnavalitsus/Kehra linnavalitsus
Rapla Maavalitsus/Rapla maavalitsus

– Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Jutumärkidega perioodikaväljaannete nimesid eraldama enam ei pea, kuid samas ei ole nende kasutamine ka viga:
Pere ja Kodu
Eesti Ekspress

– Teosed – esisuurtähega ja jutumärkides:
Romaan „Tõde ja õigus“
Ballett „Luikede järv“
Film „Viimne reliikvia“

Teoste puhul jutumärke ära jätta ei tohi!

– Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikese tähega:
Madise leib
õlu Saku Originaal
Hiirte juust

Kui kaubal pole nime vaid on nimetus, siis kirjutatakse väikese tähega
õunamahl
salatikaste
kakaoküpsised

– Koha- ja isikunimi soovitatakse kirjutada suure tähega, seepärast on:
Tallinna kilud
Soome kelk
Ungari pekk

– Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade ja pühade nimetused ei ole nimed ja need kirjutatakse väikese tähega:
märts, lehekuu, jaanipäev, madisepäev, jõululaupäev, suur reede, pühapäev, naistepäev.

– Ka idamaa kalendri aastanimetused kirjutatakse väikese algustähega:
kukeaasta
valge hobuse aasta

Loodetavasti said sellest peatükist mõne kasuliku mõtte.