16. 02. 2016

2. peatükk

Oled sa kunagi kirjutanud kirjandit? Ilmselt koolis oled pidanud sellega aeg-ajalt silmitsi seisma. Kuidas see käib? Üldjuhul antakse teema ette ja pole muud kui – kirjuta! Ja nüüd tegelikult jõuame asja tuumani: kui sa tead, millest kirjutada, siis pole asi keeruline. Paned oma mõtted paberile ja kirjasulest juttu muudkui voolab. Kui sul aga pole ühtki mõtet, siis võid imeda pliiatsit lõpmatuseni, aga paberile ei saa ikkagi suurt midagi. Asja mõte on see, et kui sa tead, mida on vaja teha, siis pole muud kui asi nö ära vormistada.

Sama lugu on ka ettevõtlusega. Kui sa tead, mida sa tahad teha, siis pole muud kui hakkad tegema ja tulemus on märgata. Selles peatükis me keskendume ettevõtte sisulisele loomisele.

 Kirjandit saab kirjutada erinevalt:

  1. Esimene variant on hakata otsast kirjutama kuni jõuad lõppu välja. Tuleb välja nii nagu tuleb.
  2. Teine variant on koostada kondikava ehk skelett. Paned paika sissejuhatuse, alateemad, kokkuvõtte. Kõik need osad põimid sujuvaks tervikuks ja saadki lõpptulemuse.

 Mõlema variandi puhul on lõpptulemus olemas, aga see saavutatakse erineval moel. Esimese variandi puhul peab olema loominguliselt osav ja jälgima hoolega, et kursilt väga kõrvale ei kaldu. Vastasel korral võid lõpuks omadega päris rappa minna.

Teise variandi puhul, kui on kondikava paigas, on raskem kursilt kõrvale kalduda.  Lõpptulemusena peaks saama päris korraliku kirjatüki.

 Sama on ka ettevõtlusega. Ühe võimalusena võid hakata otsast oma asja ajama ja aja jooksul selgub, kuhu ja kuidas sa välja jõuad.  Aga teiseks võimaluseks on paika panna väike kondikava ning asuda selle põhjal tegutsema. Ühest küljest on loominguline lähenemine hea, aga samas on ettevõtluse lõpptulemusena vaja olla ka majanduslikult heal tasemel. Seega ma isiklikult soovitaks paika panna kondikava.

 Üldjoontes võiks see välja näha selliselt:

  1.  Mõtle, mis on see, millega sa tahad tegelda. Kuivõrd ettevõtlus saab sinu elustiiliks siis see valdkond peaks sulle päriselt meeldima. Sa ei pea ilmtingimata sellest valdkonnast väga palju teadma, sest teadmisi on alati võimalik juurde hankida.
  2. Kirjuta üles, milliseid ressursse sul selle äritegevuse jaoks vaja on, st milliseid ruume, töövahendeid, töötajaid jne. Siin etapis märgid ära ka, mida nt peaksid juurde õppima, milliseid teenuseid peaksid sisse ostma jne.
  3. Pane paika oma pikaajalised eesmärgid. Näiteks kui suure käibeni sa kavatsed jõuda. Käibe suuruse arvutamisel peaksid lähtuma sellest, kui palju sa soovid ettevõtlusega teenida.
  4. Pane paika lühiajalised eesmärgid ehk vaheetapid. Mida sa peaksid saavutama esimese kuuga, esimese kvartaliga jne.

 Järgmisena vaata need punktid korra veel üle, vajadusel paranda ja täienda. Mis edasi?

 Edasi oleks vaja kirja panna tegevuskava. Väga lihtsalt ja mõne sõnaga. Näiteks ressursside vajaduse punktis kirjutad, kustkohast vajalikud ressursid saad, ja kui tead, siis võid juurde märkida ka orienteeruva maksumuse.

Pikemaajaliste eesmärkide punktis paned kirja need tegevused, mida tulemuse saavutamiseks oleks vaja teha. Näiteks pead leidma 100 klienti või müüma x-koguse oma toodet, avama kaupluse, rentima kontori või lao jne. Kõik tegevused, mida selle eesmärgi saavutamiseks on vaja teha ja mis pähe tulevad, pane kirja.

Vahe-eesmärkide puhul saad juba hakata eelmises punktis märgitud asju „paika loksutama“ ehk lähed konkreetsemaks ja paigutad tegevused lühemate perioodide peale. Nt esimesel tegevuskuul rendid kontori, teisel kuul rendid laopinna, kolmandal kuul palkad esimese töötaja jne. Need asjad paned paika tunde järgi, ei pea olema midagi väga täpselt läbi arvutatud.

 Voila! Kui sa need punktid oled kirja pannud, siis sul tegelikult on olemas juba äriplaani kondikava. 🙂 Aga mis peamine – sul on olemas visioon sellest, KUIDAS oma plaani ellu viia. Ja nüüd, kui sa tead, kuidas üldjoontes oma äriplaan ellu viia, võid sa hakata tegutsema. Selleks peaksid sa tegema 2 asja:

  1. Teed selle kondikava põhjal juba täpsema äriplaani, kuhu kirjutad sisse ka konkreetsed numbrilised väärtused (kulud/tulud). Matemaatikaga võib sul senine suhe olla halb, aga matemaatikast ja numbritest siinkohal ei pääse. Numbrid ei valeta. 🙂 Kui sinu äriplaan näitab negatiivset lõpptulemust, siis pead seal olevad asjad üle vaatama ja proovima asja plussi sättida. Kui kuidagi ei õnnestu plussi saada, isegi paberil, siis seda äriplaani pole mõtet hakata realiseerima. Sa ei taha ju hakata kahjumit tootma?
  2. Kui oled äriplaani numbrilise osa heaks kiitnud (aru saanud, et sealt tõuseb tulu), siis võid hakata tegelema bürokraatiaga ja ettevõtlust ametlikult vormistama.

Millist ettevõtlusvormi valida?

Ettevõtluse puhul räägitakse peamiselt 4 vormist:

  1.  FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) – alustamine lihtne, erilist aruandekohustust ei ole, omakapitali alustamisel ei ole vaja. Kui on oma kindel (suhteliselt väike) valdkond, kus kliendid on olemas ja neid ei häiri FIE-staatus, siis saab rahulikult tegutseda. Miinused– tegevuse eest vastutab füüsilisest isikust ettevõtja kogu oma isikliku varaga ja ärimaastikul üldiselt eelistatakse koostööpartneriks võtta ettevõte (OÜ).
  2. OÜ (osaühing) – peamine vorm ettevõtlusega alustamiseks. Võib olla ainult 1 osanik. Osakapitali nõue on 2500 eur, aga saab alustada ka sissemakseta. Mingiks hetkeks tuleb see siiski sisse maksta, enne ei saa OÜ-st kasumit välja võtta. 🙂
  3. AS (aktsiaselts) – suure ettevõtluse jaoks sobilik vorm, võimalus oma aktsiatega minna börsile. Aktsiakapitali nõue 25 000 eur ja nõuded tegevusele olulised rangemad kui OÜ-l.
  4. TÜ ja UÜ (täisühing ja usaldusühing) – need on huvitavad ettevõtlusvormid, mida küll väga laialt ei praktiseerita Eestis. Mõlema vormi puhul peab olema 2 osanikku, sissemakse nõuet ei ole, aastaaruande kohustust ei ole.

Lisaks on olemas ka selline vorm nagu MTÜ (mittetulundusühing) – nagu nimi ütleb, siis selline ühing ei ole mõeldud tulu (kasumi) teenimiseks. Samas kasutatakse seda vormi päris palju. Jah, kasumit ei teenita, aga samas MTÜ võib kanda samasuguseid kulusid nagu OÜ (ruumide rent, kontoritehnika, palgad jne). Väga oluline põhjus, miks (eriti maapiirkondades) kasutatakse MTÜ-sid, on seotud projektitoetustega. Kui üldjuhul on OÜ-del toetuse saamisel vajalik omafinantseering ca 50%, siis MTÜ-del reeglina on see nõue vaid 10%.

Kokkuvõtteks

Niisiis, oleme jõudnud selle peatüki lõpuks taaskord 2 küsimust ette võtta:

 MIDA? – mida sa tahaksid teha ettevõtjana ehk „millise sisuga kirjandi sa tahaksid kirjutada?“

 KUIDAS? – kuidas sa saavutad oma eesmärgid ehk kuidas oma äriplaanis märgitud tegevused realiseerida?

Need on taaskord olulised küsimused, mille peale saad paar päeva mõelda. Paari päeva pärast saad lugeda juba järgmist peatükki ettevõtlusega alustamisest, kus toon juba konkreetseid näiteid väike-ettevõtjatest, kuidas nad on alustanud ja mida nad on selleks teinud.

 Seniks kõike paremat!