Ettevõtluskonto on mõeldud ühe eraisiku poolt teisele eraisikule osutatud teenuse VÕI era- või juriidilisele isikule kauba müügist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks. Ehk siis – ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka äriühingutele.
Ettevõtluskontoga seonduvat reguleerib Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus
Seaduse mõistes ei ole tegemist ettevõtjaga ja ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust registreerida end ettevõtjana.
Hetkel saab avada ettevõtluskontot ainult LHV pangas. Esmalt on vaja avada LHV pangas konto ja seejärel saab sõlmida ettevõtluskonto lepingu. Täpsem info LHV pangas: Ettevõtluskonto · LHV
Ettevõtluskonto on kasulik teenusepakkujale, kellel teenuse pakkumisega ei kaasne suuri kulusid või omavalmistatud kauba müüjale, mille puhul tooraine kulu on väike võrreldes müügihinnaga.
Siinkohal on oluline mõista, et ettevõtlustulu maksuga maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum, seega ettevõtluskonto kasutamisel ei saa kulusid maha arvata. Sellest johtuvalt ei ole kasulik ettevõtluskontot kasutada siis, kui kaupade valmistamiseks või teenuse osutamiseks on vaja teha suhteliselt suuri kulusid. (Sellisel juhul oleks mõistlik hakata ettevõtjaks).
Ettevõtluskonto sobiks selliste teenuste puhul nagu: lapsehoidja, koristaja, koduabiline, massöör, abiõpetaja, remondimees jms. Samuti on sobiv lahendus ka nt Bolt, Wolt vms platvormi kaudu teenuse osutamiseks.
Ettevõtluskonto sobiks selliste kaupade puhul nagu: käsitöö, omakasvatatud toit, istikud, taimed jms.
Ettevõtluskontot omanik ei või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal. Ettevõtluskontot kasutades ei saa olla käibemaksukohustuslane.
OLULINE MEELES PIDADA: Kui ettevõtluskontole laekunud summa ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana registreerida (FIE või OÜ). Lisaks peab end registreerima Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena.
Ettevõtluskontol ei ole lubatud väärtpaberitehingud.
Ettevõtluskonto peamine mugavus on see, et see on bürokraatiavaba, st ei pea esitama maksudeklaratsioone ja koostama raamatupidamisaruandeid – see kõik toimub ettevõtluskontol automaatselt.
Ettevõtluskontole laekunud tulust arvatakse automaatselt maha see osa, mis läheb maksudeks ning ülejäänut võib inimene vabalt kasutada.
Kui ettevõtluskontole laekunud summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas, siis on ettevõtlustulu maksumäär 20% laekunud summast.
Kui ettevõtluskontole laekunud summa ületab 25 000 eurot kalendriaastas, siis on ettevõtlustulu maksumäär 40% laekunud summast.
Ettevõtluskonto omanik ei saa esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane.
Ettevõtluskonto omanik pakub teenust või müüb kaupu suulise kokkuleppe alusel. Vajadusel võib sõlmida lihtsa kirjaliku lepingu, kuhu pannakse olulised teenuse osutamise või kauba müügiga seotud andmed kirja.
Jah, tekib siis kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. Nt 2023. aastal on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 215,82 eurot kuus (654 × 33%).
Ravikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse tekib peale sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud.
Andmeid ise kuskile esitama ei pea vaid Maksu- ja Tolliamet esitab vastavad andmed ise Haigekassale.
Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinnipeetud tulumaksuna.
Samas on oluline arvestada, et ettevõtluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ja mõjutavad seeläbi füüsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust.
Kui pakud lihtsaid teenuseid ja aastane laekumine jääb suurusjärku 25 tuhat, siis igati lihtne ja kasulik lahendus. Jääb ära ettevõtte asutamisega seotud kulu (nt OÜ riigilõiv) ja puudub kohustus tegeleda maksubürokraatiaga (aruanded, maksude tasumine).
Kui aastane tulu on üle 25 tuhande, siis peaks juba tegema täpsemad kalkulatsioonid, kas see 40% maksumäär end õigustab.
Kui aga tegeled kaupade valmistamisega, mille materjalikulu on suhteliselt kõrge, siis on mõistlikum hakata ettevõtjaks (OÜ), sest sel juhul saad tehtud kulud raamatupidamises tuludest maha arvata ja maksustatakse ainult nö kasumi osa (tulud-kulud). Ettevõtlusega alustamiseks saab lisateadmisi meie ettevõtluskoolitustelt, nt siin Ettevõtlusega alustamine ja äriplaani koostamine (juhendamisega veebiõpe)
Vajalikud lingid lisainfo jaoks:
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus–Riigi Teataja
Ettevõtlustulu ja ettevõtluskonto | Maksu- ja Tolliamet (emta.ee)